Vist keegi ütles vanasti
et õnne toovad killud.
Vist seepärast neid nii ohtrasti
mu teele sa nüüd pillud.
Kuid õnne sest ei tärganud.
Mis tuli, oli valu.
Sa seda vist ei märganud
et olin paljajalu.
Istun üksi oma üksikus toas, mõtlen....mõtlen kaua, küünlaleek vaid värelemas laual. Mõtlen mis oli,mõtlen mis on... mõtlen mis tulla võiks.... Mitte midagi ei ole.... Elan vaid lootuses,valguse poole, et leian kord ...